Täna räägime teile kohvi päritolust ja selle ajaloolisest tekkest. Võib öelda, et see jook tekkis juba IX sajandil. Üks vanimaid ja populaarsemaid lugusid kohvi päritolust räägib noorest kitsekarjusest Etioopiast. Ta märkas, et tema kitsed muutusid väga aktiivseks, süües lähedal kasvanud tundmatute põõsaste punaseid marju. Seetõttu proovis ta ka ise ube närida ja oli üllatunud nende stimuleerivast toimest; siis ta mõistiski, et just nende põõsaste marjad on tema kitsede ebatavalise käitumise põhjuseks, ning viis salapärased marjad kohalikku kloostrisse. Mungad maitsesid karjuse toodud marju, kuid otsustasid, et need on kibedad ja halva maitsega, mistõttu viskasid nad need kohe lõkkesse. Veidi hiljem tundsid mungad lõkkes röstitavatest marjadest imelist aroomi, mistõttu korjasid nad kohvioad lõkkest välja ja valasid need üle keeva veega, kuulutades saadud joogi Jumala kingituseks, sest kohvi omadused ei lasknud neil terve öö uinuda.
Kuigi on olemas väga palju erinevaid lugusid, mis jutustavad kohvi tekkeloost, on selle joogi maailma sünnimaaks Etioopia. Arvatakse, et kohvi joomise traditsioon sai alguse XI sajandil, sest just sel ajal toodi kohv esmakordselt Etioopiast Araabiasse. Arvatakse, et just araablased ristisid kohvi, kuna nad olid äärmiselt lummatud uue „moslemite veini“ toniseerivast toimest, sest päris vein oli islamiusulistele rangelt keelatud. Pärslased nimetasid kohvi araabiakeelse sõnaga „qahwah“. XV sajandi teisel poolel levitasid Mekat ja Mediinat külastavad palverändurid seda jooki kogu Araabia kuningriigis ja veidi hiljem jõudis kohv ka Egiptusesse. Tasapisi leviski see jook üle kogu „islami maailma“. Just Türgis hakati kohvi röstima ja selle maitset mitmesuguste vürtsidega muutma. Just siin avastatud ja modifitseeritud kohv oligi esimene, mida saab võrrelda ja samastada meie tänapäeval armastatud ja ülihinnatud joogiga. Kuigi need maad hoidsid kohvi kõigi tulnukate eest kiivalt, võime selle Euroopasse toomise eest tänada Veneetsia kaupmehi, kes tõid 1615. aastal esimesed kohvioakotid Lääne-Euroopasse. Kohv levis siin väga kiiresti ja Euroopa erinevates riikides hakati asutama kohvimaju; kõik olid selle stimuleerivast toimest väga rahul ja üllatunud.
XX sajandil kuulutati Brasiilia ametlikult maailma suurimaks kohvitootjaks. Täna kasvatatakse peaaegu kogu maailma kohvioad Kesk-Ameerikas, Brasiilias ja Lõuna-Ameerika troopilistel laiuskraadidel. Kohvikaubandusest sai maailmaturul väga kiiresti naftakaubanduse järel teisel kohal olev äri, Saksamaal aga sümboliseeris see jook pärast Teist maailmasõda puuduse ja raskete sõjajärgsete aegade lõppu.
Meil on hea meel, et saame teile pakkuda nii mitmekülgset kohvikollektsiooni erinevatest maailma piirkondadest, loodame, et kasutate seda võimalust ja hindate meie toodangut kui sama suurt imet, nagu tegid mungad, kes IX sajandil esimest korda kohvi maitsesid.
